Harilik nurmenukk (Primula veris) kasvab meil aedades ja metsaservades, õitseb mais ja juunis ning aitab migreeni ja liigestevalude vastu, olles tuntud kui taim, mis loob keha uueks ning viib kahjulikud ained kehast välja.
Nurmenuku õisi, lehti ja risoomi koos juurtega kasutatakse ravimina. Lehti ja õisi kogutakse õitsemise ajal. Neid kuivatatakse tavalisel viisil. Juurikaid ja juuri kogutakse sügisel, kui taim ise on juba närbunud. Juurikas ja juured närvutatakse õhu käes ning kuivatatakse kuivatis temperatuuril 40--50 °C.
Risoomi keedisega ravitakse rahvameditsiinis köha ja teisi ülemiste hingamisteede haigusi. Õitest ja lehtedest valmistatud tee aitab liigeste reuma, peapöörituse ja migreeni puhul, on higileajava ja rahustava toimega, korrastab südametegevust. Rahvameditsiinis on veel teada nurmenuku kasutamine nii teena kui toidus organismi jääkainetest puhastamiseks, kroonilise kõhukinnisuse raviks, une soodustamiseks, väsimuse leevendamiseks ja nägemise parandamiseks. Kevadel on nurmenukk üks paremaid taimi väsimuse, loiduse, nägemise nõrgenemise, naha ainevahetuse häirete vastu.
Nurmenukku peetakse eeskätt ravimtaimeks, kuid ometi võiks see kaunis toiteväärtuslik kevadlill olla ka meie toidulaual. Noored lehed sisaldavad väga rikkalikult vitamiini C ja neid võib tarvitada salatina, neist tehakse ka suppe ning mitmeid köögiviljatoite. Kuivatatud lehti ja õisi kasutatakse maitseainena likööri ja teiste alkohoolsete jookide valmistamisel. Nad annavad mõrkja maitse ning kollaka värvitooni.
Nurmenuku õitel on tugev lõhn ning see meelitab kohale arvukalt tolmeldavaid putukaid, seetõttu on ta ühtlasi ka hea meetaim.
Nurmenukk kasvab peaaegu kõikjal Eestis: niitudel ja puisniitudel, nõlvadel ja metsaservadel, õitseb mais-juunis. Nurmenukul on Eestis registreeritud üle saja erineva rahvapärase nimetuse – ilmselt rohkem kui ühelgi teisel taimel. Enamik neist nimedest iseloomustavad nurmenuku õhulisi torujaid kuni kellukakujulisi õietuppesid või siis kollaseid säravaid õisi: kanavarvas, kikaspüksi, kikkahain, kikkakaadsa, kikkapüksi (kikkapöksi kikkapoksi), kukekäekaats, kulupüks, kurekaats, käekaats(as), käekalts (käekalsad), käekolnõ, käolill, kääkaartses, nattalill, piimapisar, sõrmkinnas, pääsulill, kuldvõti, taevasilm, neiulill, pasklill, kanapasalill, kanaperse jt.