Astelpaju raviomadused on teada juba Antiik-Kreekast. Tema leviala on lai, ulatudes Lääne-Euroopast Aasia ja Ida-Siberini. Hästi ja koduselt tunneb külmakindel astelpaju end ka Eestis ning kogub järjest populaarsust.
Viljad (rahvapäraselt marjad) küpsevad augustis-oktoobris, siis neid ka kogutakse. Vilju võib tarvitada kas värskelt või kasutada külmutamiseks ja kuivatamiseks samuti mahlade või hoidiste valmistamiseks. Kuigi viljad on hapud, armastavad neid süüa ka linnud.
Astelpaju viljad on väga rikkad C-vitamiini poolest (olenevalt sordist 150-1600mg/100g), samuti leidub neis rohkelt B-rühma vitamiine, P- ja E-vitamiine ning karotinoide. Lisaks sisaldavad astelpaju viljad rohkelt mineraalaineid ning koliini, flovonoide, kumariine, parkaineid, eeterlikke õlisid ja rasvhappeid.
Kuna astelpaju stimuleerib immuunsüsteemi ja ergutab hormonaalsüsteemi tegevust, soovitatakse teda tarvitada üldtugevdava vahendina gripi ja teiste külmetushaiguste ajal ning profülaktikaks. Kosutust saab astelpajust ka pärast operatsioone ja traumasid. Astelpajust on abi veresoonte lupjumise ja üleminekuvaevuste ning vitamiinivaeguse ja kehvveresuse korral.
Astelpaju on hea kodune vahend nii külmetushaiguste ennetamisel kui ravis.
Gripi puhul tuleks organismi tugevdamiseks 1/4 klaasile astelpajumehule lisada kuuma vett ning juua kuni kaks klaasi päevas. Samuti saab gripi korral abi astelpaju lehtede teest.
Gripi ja teiste külmetushaiguste ennetamiseks piisab, kui süüa iga päev 100g astelpajumarju, tarvitada klaas mehu või juua 1/2 klaasi leheteed.
Tugeva köha ja hingamisteede põletike korral võtta 2 korda päevas 1 tl astelpajuõli või lisada 0,5 tl astelpajuõli klaasi kuuma piima sisse ja juua.
Köha puhul aitab astelpajulehetee. Selle valmistamiseks võtta kas 2 kuhjaga sl värskeid peenestatud astelpajulehti voi noori võrseid või 1 sl kuivatatatuid. Peale valada keev vesi, lasta kinnises nõus 30 minutit tõmmata, kurnata ja juua 0,5 klaasi korraga 4-5 korda päevas.
Kinnise köha puhul mõjub köha pehmendavalt astepajulehtede kuum piimaleotis. Selleks võtta 1 kuhjas sl kuivatatud astelpajulehti, valada sellele klaas piima ja kuumutada tasasel tulel kuni piima keemiseni, lasta veidi jahtuda ja kurnata. Sellist jooki juua päevas 5-7 klaasi. Protseduuri soovitav kestus olekski üks päev, sellest piisab köha pehmendamiseks, ja seejärel juua köhavastast astelpajuleheteed .
Astelpaju koduses kosmeetikas
Astelpajulehti ja -õli kasutatakse juuste tugevdamiseks. Lisaks saab astelpajuõlist teha näonahka toitvaid maske.
Päevitusest tekkinud pigmendilaikude puhul kasutada välispidiselt astelpaju marjamahla.
Juuksekasvu soodustamiseks juua päevas 3 klaasitäit kuivadest lehtedest keedetud teed. Selleks valada 2 kuhjaga sl lehepulbrile peale liiter keeva vett ja lasta veidi aega tõmmata ning kurnata.
Juuste väljalangemise ja varajase kiilaspäisuse korral loputada pead leheoksatõmmisega: 50 g kuiva peenestatud droogi 1 l vee kohta, keeta 30 minutit, kurnata ja lisada ärakeenud vee kogus.
Juuste tugevdamiseks ja väljalangemise vähendamiseks soovitatakse ka järgmist segu, kus on võrdsetes osades kuivatatud astelpajulehti, takjajuurt, humalakäbisid, kolmisruse ürti, põldosja, salveid ja sibulakoori. Võtta 5-6 kuhjaga sl segu, valada peale 1 liiter keeva vett, lasta jahtuda ning loputada juukseid ülepäeviti paar nädalat.
Näonahka toitvad-toniseerivad maskid
Värskendav mask 2 tl astelpajuõli 1 munakollane ½ tl viinamarjamahla ja ½ tl mett Kõik komponendid segada ühtlaseks massiks, kanda see tampooniga näonahale ja lasta 15 minutit mõjuda. Nägu loputada leige kummeliteega.
Akne ja rasuse naha korral teha astelpajuõli- ning pärmimaske. Selleks võtta 2 tl astelpajuõli ja 20 g värsket presspärmi ning hõõruda ühtlaseks massiks. Mass kanda näonahale ja hoida 20 minutit. Seejärel loputada sooja leige veega. Ravikuur 2-3 nädalat.
Näonahka pingutav ja nahapoore ahendav mask 1 tl astelpajumahla ja 1 munavalge segada ühtlaseks massiks, kanda pintsliga ühtlase kihina näonahale. Kui kiht hakkab kuivama, kanda sellele uus kiht. Maski hoida 20-25 minutit, seejärel pesta nägu sooja veega.
Astelpajumoos
Ainult astelpaju marjadest moos on intensiivse ja tugeva maitsega, mis nii mõnelegi pole just meeltmööda. Et veidi mahendada intensiivset astelpaju maitset võib moosile lisada õunu.
Astelpaju-õunamoos on mõnusa konsistentsiga, mahedam, kuid ometi maitsev. Lisandina sobib ta mitmesugustesse magustoitudesse või niisama maiustamiseks.
Astlepaju-õuna moos:
1kg astelpaju marju 1kg õunu 700g suhkrut
Astelpaju marjad kuumutada tasasel tulel keemiseni ning seejärel seemnete ja kestade kättesaamiseks ajada läbi sõela (eriti tervisliku moosi saamiseks võib kuumutatud segu purustada saumikseriga). Saadud segusse lisada eelnevalt puhastatud (koored ja südamikud eemaldada) ja tükeldatud õunad ning kuumutada tasasel tulel õunte pehmenemiseni. Õuna-astelpaju marja segu ajada taas läbi sõela või kasutada püreestamiseks saumikserit. Lisada suhkur ja kuumutada tasasel tulel, samaaegselt riisuda pealekerkiv vaht. Valmis moos tõsta väikestesse purkidesse ja sulgeda kohe eelnevalt kuumutatud kaantega.
Kes tahab veidi hapukamat moosi, võib suhkrukogust vähendada, vedelama moosi saamiseks tuleks vähendada aga õunakogust.
Allikad: "Astelpaju aias ja köögis", Maalehe Raamat ; Astrid Lepik, Maaleht