Kortslehe liike on väga palju, kuid nad erinevad üksteisest väga vähe. Algajatel on neid väga raske määrata ja ega botaanikutelgi ei õnnestu see mitte iga kord. Seetõttu võibki kõiki neid arvukaid liike käsitleda koos hariliku kortslehena (Alchemilla vulgaris). Eestis kasvab 23 liiki kortslehti, mis erinevad omavahel pisitunnuste
poolest.
Kortslehed kasvavad kõikjal: puis- ja aruniitudel, võsastikes, loodudel ja teeservadel, kraavikallastel ja põllupeenardel. Need on mitmeaastased rohttaimed, mis kasvavad kuni 30 cm kõrguseks. Enamasti on neil tugev, roomav juurikas. Vars on püstine või kõrgelt longus. Lehed on sõrmhõlmised, leherootsuga liitunud suurte abilehtedega. Kortslehe tunneb ära kortsuliste lehtede järgi. Noorelt on need algul kokkuvolditud nagu üks kaunis keskajast pärit lehvik. Päris lamedaks ei muutu lehed ka avanenult. Nii koguneb suvehommikutel sageli kortslehe lehe alumisse ossa iseloomulik kastetilk. See voolab kokku lehe küllaltki suurelt ümaralt kuni neerukujuliselt pinnalt.
Keskajal peeti seda taevaveeks, mille abil alkeemikud püüdsid kulda valmistada ja Tarkade Kivi leida (taime perekonnanimi tuleneb sõnast alchymia - alkeemia). Eesti rahvapärimused seostavad kortslehte igavese noorusega.
Kortslehe õied on täiesti ilmetud: kollakasrohelised, ilma igasuguste ilustuste, meelitava lõhna ja nektarita. Kortslehed õitsevad maist septembrini, tavaliselt juunis-juulis, mõned liigid ka mais-juunis.
Mõned rahvad tarvitavad kortslehe lehti ja noori võsusid toiduks. Sööda- ja heintaimena tõstab ta lehmade piimaandi.
Ravimina kasutatakse ürti. Seda kogutakse õitsemise ajal ilusa ilmaga. Kogutu seotakse kohedaiks kimpudeks ja kuivatatakse varikatuse all, pööningul või kuivatis temperatuuril 45-60 °C. Säilitatakse puu- või klaasnõus kuni 2 aastat.
Eesti rahvameditsiinis on kortslehte kasutatud rohkesti, sellele viitavad rahvapärased nimetused: üheksaväeline, üheksamavägine, pasarohi, luutõberohi jt.
Kortslehepreparaatidel on kootav, põletikuvastane, antiseptiline, rahustav, verejooksu peatav, kuseeritust ergutav, rögalahtistav ja haavu parandav toime. Need ergutavad mao talitlust ja piimaeritust rinnaga toitvatel naistel ning kolesterooli teket. Neid võetakse sisse kõhulahtisuse, düsenteeria, kopsu-, peensoole-, neeru- ja põiepõletiku, loiu soolte peristaltika, maohaavandite, seedeelundite voolmete, tursete, ülemiste hingamisteede haiguste, bronhiidi, kopsutuberkuloosi, ülirohke menstruatsiooni, verejooksu, kehvveresuse, ateroskleroosi j a reumatismi puhul. Tõmmist tõmmatakse ninna ägeda nohu ja ninaverejooksu korral. Seda on soovitav kasutada surveloputuseks valgevooluse, ülirohke menstruatsiooni ja emakaverejooksude puhul. Leheputru pannakse haavadele, furunkulitele ja põletikulistele kohtadele.