Paiseleht (Tussilago farfara) on kaunis väike lilleke, üks esimesi, kes rõõmustab meid kevadel oma päikesekarva kuldkollaste õitega. Ta on kevadekuulutaja, kes ütleb: ärka üles ja tee rõõmsam nägu pähe. Leiame teda liiva- ja kruusavallidel, kraavipervedel, mäenõlvadel, alati sellistes kohtades, kus on kevadel kõige soojem maapind. Paiselehe esimesed õied ilmuvad juba esimeste päikeseküllaste ilmadega, kui lumi on veel mitmel pool maas, aga paiselehe kasvukohalt sulanud.
Paiseleht on taim, kelle lehti ja õisi soovitasid astmahaigetel suitsetada arstid juba vanas Kreekas ja Roomas. Külmetushaiguste korral on paiseleht asendamatu: temaga on ravitud kurgupõletikku, köha, bronhiiti. Nohu algul pandi paiselehepuru põlema ja hingati suitsu sisse. Sama võte aitab ka kroonilise nohu korral.
Paiseleht õitseb märtsist maikuuni ja alles mais, pärast õitsemist, ilmuvad ta pärislehed. Õisi kogutakse aprillis-mais, lehti kogutakse juunis-juulis, kuivatatakse õhukese kihina õhurikkas kohas varjus. Lehed sisaldavad mõruglükosiide, eeterlikke õlisid, tsüklilist faradiooli, arnidiooli, fütosteriine, vitamiine P, C, ja A ning orgaanilisi happeid. Paiselehe steroidühendite rikkus kindlustab talle omaduse stimuleerida immuunsüsteemi, mis on tähtis pahaloomuliste krooniliste haiguste raviks.
Tänu taime keemilise koostise rikkusele on tal tugev põletikuvastane toime. Vene rahvameditsiinis on paiselehega ravitud neeru- ja kusepõiepõletikku, sapipõiehaigusi, furunkuloosi. Soome rahvameditsiinis on esile tõstetud taime valuvaigistavaid omadusi, eriti reumavalude taandamiseks. Meie rahvameditsiin tunneb paiselehte kui nahapõletike ja tursete vähendajat, temaga on ravitud külmetushaigusi ja seedekulgla põletikku.
Külmetushaiguste puhul valmistatakse paiselehest tõmmis. Võetakse teelusikatäis ürti, lisatakse kaks klaasi keeva vett, keedetakse õrnal tulel 5 minutit ja lastakse tõmmata 10 minutit soojas. Juuakse pool klaasi korraga 2-4 korda päevas.
Retsept kroonilise bronhiidi ja köha korral: võtta 1 supilusikatäis ürti, lisada klaas keeva vett, lasta soojas tõmmata pool tundi ja tarvitada 2 supilusikatäit korraga 4 korda päevas. Sama rüüp jahedalt võtab ära kõhuvalu.
Värskeid lehti võib paigutada kompressina paistetanud liigestele (hoida soojas).
Noori lehti süüakse mais ja juunis nagu kapsast või spinatit. Paiseleherullide valmistamiseks keera soolvees keedetud lehtedesse lusikatäis hakklihatäidist.
Tervislik ja maitsev hoidis kevadistest taimedest rabarberit kevadrohelist (naat, põdrakanep, nurmenukk, paiseleht, võilill jm) vett õli soola suhkrut
Võetakse 2/3 osa tükeldatud rabarberit ja ülejäänud osa peenestatud kevadrohelist (naat, põdrakanep, nurmenukk, paiseleht, võilill jm).
Pannakse märga keedunõusse kihiti rabarberit, valatakse üle veega (1/3 nõu mahust) ja kuumutatakse keema.
Siis lisada veidi õli, 3 l hoidise kohta 1/2 tl soola, 1-5 spl suhkrut.
Kuumutatakse veel kord keemiseni ja tõstetakse tuliselt purkidesse ning suletakse õhukindlalt.
Allikad: Aili Paju, "Aed ja mets kui apteek"; Toidutare.ee